Hoonekahju sõltumatu eksperdi tasud ja nende arvutamine

Mida hoonekahju eksperdi tasu sisaldab

Hoone puhul on eksperdi töö mitmekihiline. See algab kindlustuslepingu analüüsist: mis on kindlustatud, millise väärtuse alusel, millised on välistused ja omavastutus. Seejärel tuleb kohapealne ülevaatus, kus kahju dokumenteeritakse, mõõdetakse mahud, vajadusel avatakse konstruktsioone ja tehakse niiskus- või muud mõõtmised.

Järgmine etapp on kahju põhjuse hindamine ja taastamistööde eelarve koostamine, mis on sageli tasu suurim osa. Lõpuks koostab ekspert raporti, esitab vastuhinnangu kindlustusandjale, osaleb ühisel ülevaatusel ja peab läbirääkimisi, kuni hüvitis on kokku lepitud. Mõne lepingu puhul lisandub ka taastamistööde järelevalve.

• lepingu ja kindlustussumma analüüs
• kohapealne ülevaatus ja mõõtmised
• kahju põhjuse hinnang
• taastamistööde mahud ja eelarve
• raport, vastuhinnang ja läbirääkimised
• vajadusel tööde järelevalve

Ehitusekspertiis fikseeritud hinnaga

Kui vajad eelkõige tehnilist hinnangut, näiteks pragunemise või vajumise põhjuse kohta, tellitakse Eestis sageli ehitusekspertiis fikseeritud hinnaga. Väiksema eramu ühe probleemi ekspertiis võib indikatiivselt maksta mõnisada eurot, ulatuslikum uuring koos konstruktsioonide avamise ja laborianalüüsidega aga mitu tuhat eurot. Hind sõltub hoone suurusest, ligipääsust ja sellest, kas on vaja ka arvutusi.

Fikseeritud hinnaga ekspertiis annab selge kulu, kuid ei sisalda tavaliselt läbirääkimisi kindlustusandjaga. Kui soovid, et ekspert esindaks sind kogu protsessis, lepi see eraldi kokku.

Soovituslikud summad, kontrollige iga eksperdiga.

Protsendipõhine tasu ja selle astmed

Suuremate kahjude puhul pakuvad kahjukäsitluse konsultandid sageli tasu protsendina kahju või hüvitise summast. Tabelis toodud skaala on turul täheldatud indikatiivne suurusjärk, mitte ametlik ega seadusest tulenev hinnakiri. Protsent väheneb kahju kasvades, sest töö maht ei kasva summaga lineaarselt.

Kõige olulisem detail on arvestusbaas. Protsent võib olla arvutatud kogu kahju summast, kindlustusandja lõplikust väljamaksest või ainult sellest summast, mille ekspert saavutas lisaks kindlustusandja esialgsele pakkumisele. Viimane variant on kliendi jaoks kõige läbipaistvam, kuid protsent on siis tavaliselt kõrgem.

Tunnitasu, miinimumtasu ja lisakulud

Tunnitasu kasutatakse sageli siis, kui töö maht on ettearvamatu, näiteks kui vaidlus võib jõuda lepitusse või kohtusse. Lisaks tasub küsida miinimumtasu kohta, mis kehtib ka väikese kahju puhul, ning kõigi lisakulude kohta: sõidukulud väljaspool linna, alltöövõtjad (konstruktsiooniinsener, laboriuuringud), dokumentide koopiad ja tõlked ning kohtus tunnistuse andmine.

Kontrolli, kas hinnad on esitatud käibemaksuga või ilma. Eraisikule on oluline lõppsumma, mida ta tegelikult maksab.

Kindlustuslepingu kaitse eksperdikulude jaoks

Eraldi kaitset „eksperdi tasud“, nagu see on levinud mõnes teises Euroopa riigis, ei leia Eesti kodukindlustuses alati. Mõne lepingu tingimustes on aga kirjas, et kindlustusandja hüvitab mõistlikud kulud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks, sageli piiratud summas või kokkuleppel kindlustusandjaga. Ärikindlustuse lepingutes on selline kaitse sagedamini olemas ja võib olla seotud kindla limiidiga.

Enne eksperdi tellimist küsi kindlustusandjalt kirjalikult, kas ja millises ulatuses kulud hüvitatakse. Arvesta, et limiit ei pruugi katta kogu tasu ja vahe jääb sinu kanda. Kui kindlustusandja ise nõuab täiendavat ekspertiisi, on loogiline, et ta ka selle eest maksab; lepi see eelnevalt kokku.

Korteriühistu ja mitme omaniku kulud

Kui kahju puudutab kogu kortermaja, tellib eksperdi tavaliselt korteriühistu ja kulu jaguneb majandamiskuludena. Ühine ekspert on enamasti odavam kui mitu eraldi hinnangut, ja ühtne raport aitab kindlustusandjaga paremini läbi rääkida. Lepi juhatusega kokku, kas ekspertiis hõlmab ka korterite siseviimistlust või ainult ühistu omandit. Kui mõni korteriomanik soovib lisaks oma eksperti, peaks ta selle kulu üldjuhul ise kandma. Suurema kulu puhul on mõistlik, et juhatus tutvustab pakkumisi üldkoosolekul või vähemalt informeerib omanikke kirjalikult, sest eksperdi tasu võib olla märkimisväärne ning omanikel on õigus teada, kuidas see kujuneb ja millal see makstakse.

Kolm näidet erineva suurusega kahjust

Väike kahju: lumekoormusest kahjustunud kuuri katus, kindlustusandja pakub 4 000 eurot. Isegi miinimumtasu korral võib eksperdi kulu olla suhteliselt suur. Siin on sageli otstarbekam küsida ehitajalt kirjalik hinnapakkumine ja esitada see kindlustusandjale.

Keskmine kahju: eramu katuse ja pööningu kahju, kindlustusandja hinnang 35 000 eurot. Ekspert põhjendab lisaks soojustuse vahetust ja tellinguid 9 000 euro ulatuses. Kui tasu on 7 % lõplikust hüvitisest, ehk 44 000 eurost, on see 3 080 eurot pluss võimalik käibemaks; kliendi netokasu on endiselt märgatav.

Suur kahju: ärihoone konstruktsioonikahju, esialgne hinnang 400 000 eurot ja lõplik kokkulepe 470 000 eurot. Astmelise skaala järgi oleks tasu paarkümmend tuhat eurot, kuid edutasu ainult lisasummast oleks oluliselt väiksem. Kõik summad on illustratiivsed.

Pakkumiste võrdlemine ja lepingu kontroll

Küsi pakkumine vähemalt kahelt eksperdilt ja palu neil kirjeldada teenuse täpset sisu. Kirjalik leping peaks sisaldama tasu alust ja protsenti, arvestusbaasi, miinimumtasu, lisakulusid, käibemaksu, makse ajastust ning seda, mis juhtub, kui leping lõpetatakse enne hüvitise kokkuleppimist.

Kontrolli ka eksperdi taust: kogemus sarnaste hoonetega, registreeritus majandustegevuse registris, kui tehakse ehitusekspertiisi, vastutuskindlustus ja sõltumatus ehitusettevõtetest, kes võiksid hiljem remondi teha.

• kas protsent kehtib kogu summale või ainult lisasummale
• kas alltöövõtjate kulud on hinna sees
• kas järelevalve taastamistööde ajal maksab eraldi
• kui kaua leping kehtib ja kuidas seda lõpetada

Realistlikud ootused

Ekspert ei saa garanteerida kindlat hüvitist ega muuta kindlustuslepingu tingimusi. Tema väärtus seisneb kahju täielikus ja põhjendatud dokumenteerimises. Kui keegi lubab enne ülevaatust, et hüvitis kahekordistub, või nõuab suurt ettemaksu ilma kirjaliku lepinguta, otsi teine pakkuja. Usaldusväärne spetsialist selgitab riske ja nõrku kohti ka siis, kui see võib tähendada, et tema teenust ei ole vaja.

Hoonekahju puhul mõjutavad lõpptulemust ka asjaolud, mida ekspert ei kontrolli: alakindlustus, kulumi mahaarvamine, ehitushindade muutus taastamise ajal ja omaniku enda otsused, näiteks soov ehitada parem lahendus kui enne kahju. Arutage need teemad läbi juba esimesel kohtumisel, et tasu ja oodatav kasu oleksid realistlikult kõrvutatud. Kui ekspert hindab, et kindlustusandja pakkumine on juba õiglane, on see samuti väärtuslik teave: maksad küll konsultatsiooni eest, kuid väldid pikka ja tulutut vaidlust.

Hea tava on lisada lepingusse ka ajakava: millal toimub ülevaatus, millal valmib raport ja kui kiiresti ekspert vastab kindlustusandja päringutele. Selge ajakava kaitseb sind olukorra eest, kus tasu on makstud, kuid menetlus venib.

Hoonekahju puhul tasub eksperdi tasu võrrelda võimaliku lisahüvitisega ja kontrollida, millest protsent arvutatakse. expertdassure.com soovitab küsida kirjalikku pakkumist ja kindlustusandja seisukohta kulude hüvitamise kohta enne töö algust.